“Emme, mis vahe on Maksimarketil, Säästumarketil ja hüpermarketil,” küsis ühel õhtul Gustav, kui autosisese hääletuse tulemusel sõitsime lasteaiast Laagri Maksimarketi poole. Loe ka ülejäänud postitust »
Etta: “Oo, ma ei märganudki, et meil on need marjad! Viinamarjad!” Loe ka ülejäänud postitust »
Kui õues on eriti külm ja lumi eriti sügav, siis mõnikord läheb süda lausa härdaks, vaadates, kuidas paks Endel sumab läbi hangede nii, et lumekärakad karvadesse takerduvad ning laseme ta veidikeseks tuppa uudistama. Loe ka ülejäänud postitust »
Etta ei suuda enam oodata, millal meie kodu lõpuks mingi korraliku sisustusajakirja jaoks saab üles pildistatud ja võttis ise selle töö käsile. Loe ka ülejäänud postitust »
Asjadega kipub ikka olema nii, et kellegi vana risu on jällegi teise inimese jaoks varandus, ja nagu meie peres kombeks: issi vanast telefonist sai emme uus (siinkohal: kui kellelgi on telefonipõud, siis meil on mõned vanad karbussid pakutaval;)) Loe ka ülejäänud postitust »
Gustav saabus täna pärast tunnist vööni lumes müttamist tuppa tulles minu juurde jutuga, et teeks nüüd õige limonaadi. Tema olla mingist raamatust lugenud, et limonaadi tegemiseks on vaja vaid kolme asja: sidrunit, suhkrut ja vett. Loe ka ülejäänud postitust »
Olgu nende arvutustega kuidas on, aga mina usun siiski, et kui see kuuse tuppatoomise komme kord juba välja on mõeldud, siis igas mõttes on kõige ökonoomsem tuua endale võimalikult kodulähedasest metsast ise puu. Loe ka ülejäänud postitust »
Sõitsime reedel üle tüki aja Saaremaale, meri oli pruunikas nagu oleks Rio Negro äkki oma veed otse Liivi lahte paisanud, ning ka temperatuur meenutas jaanuari kohta pigem Amasooniat. Loe ka ülejäänud postitust »
Mingi korraliku töö peab ju inimene endale ka lõpuks leidma, seega avasin uuel aastal kodus fotostuudio. Loe ka ülejäänud postitust »
Ega me siiski ka sel (st juba möödunud) aastal jõulupidudest päris ilma ei jäänud. Loe ka ülejäänud postitust »
